COVID-19 ehk rahvakeeli koroonaviiruse laiaulatusliku leviku tõttu on paljud inimesed üle maailma mures, et kas surmav viirus võib levida ka hoonete torustike kaudu. Ajaloost on teada juhtum, kus katkiste torude tõttu sai levida SARS viirus, mis nakatas 2003. aastal Hong Kongis Amoy aedade elamurajoonis pea 300 inimest, mille tagajärjel suri neist 42.

Euroopa Komisjon on avaldanud esmase hinnangu kriitiliste kemikaalide vajadustest joogi- ja reovee sektoris seoses Covid-19 kriisiga. Komisjoni hinnangu kohaselt koroonaviiruse (SARS-CoV) püsimist täheldati nii väljaheidetes, uriinis kui ka vees. Laborikatsed näitasid koroonaviiruse püsivust joogivees kuni kümme päeva ja reovees sada päeva. Koroonaviirused võivad olla nii vees kui ka töödeldud reoveesettes pikka aega nakkusohtlikud, mistõttu võib järeldada, et saastunud vesi võib aerosoolide tekkimisel olla potentsiaalne viiruse kandja ka inimestele. Samas ei ole siiani tõendatud, et koroonaviirus oleks saadud saastunud joogivee kaudu.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) avaldas 19. märtsil 2020 soovituse „Vesi, kanalisatsioon, hügieen ja jäätmekäitlus COVID-19 viiruse jaoks“. Covid-19 levib peamiselt hingamisteede ja kontaktide kaudu. WHO hinnangul on käte hügieeni tagamine äärmisel olulise tähendusega. Reovee käitlemisel või transportimisel tuleb tagada isikukaitsevahendite kasutamine. Kaitseriietus, kindad, saapad, maskid ja kaitseprillid peaksid olema kogu aeg isikukaitsevahenditena kasutusel. Eriti ettevaatlik tuleks olla reovee pritsmetega.

Uuringud näitavad, et joogivesi on väga hästi kaitstud igasuguste haigustekitajate eest ja ei oma rolli ka praeguse viiruse levimisel. Maailma Terviseorganisatsiooni WHO hinnangul on risk veevarustusele madal. WHO andmetel puuduvad ka näited, et COVID-19 oleks levinud reovee või selle puhastussüsteemide kaudu.

Samas tasuks meeles pidada kodus viibides, et torustike ummistuste vältimiseks, ära viska tualetipotti jäätmeid (toiduaineid, hügieenisidemeid, mähkmeid, niiskeid puhastuslappe, köögipaberit jne)!

Koroonakriisi tagajärjel üha rohkem kodus olevad inimesed on tekitanud paljudes riikides kanalisatsioonitorustike ummistusi, mida tuleb torumeestel varasemast rohkem likvideerimas käia.

Tualetietikett on lihtne: WC-potti käib vaid organismist tulnud jäätmed ning siis tualettpaber ja pesuvesi.

Mis on koroonaviirus?

Koroonaviiruse levik sai alguse Hiinas Wuhani linnast detsembris 2019. COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus) ning seetõttu kasutatakse selle nimetamisel ametlikku terminit SARS-CoV-2. Uus koroonaviirus on tõenäoliselt loomset päritolu, kuid uuringud selle kohta veel käivad.

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha selle kahtluse korral?

-Pese käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajaduse korral kasuta alkoholipõhist desinfitseerimisvahendit.

-Väldi kontakti. Hoia vähemalt 2 meetrit vahet inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimese lähedal, võid ka ise haigestuda.

-Ära katsu silmi, nina ja suud. Kui puudutad neid mustade kätega, siis võib viirus kanduda ka sinule edasi.

-Jälgi oma tervist ja püsi kodus. Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Helista perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.

-Kui sul on kerged hingamisteede haigusnähud, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning püsi kodus, kuni oled tervenenud.

-Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

-Kui katad oma suu ja nina, takistab see pisikute ja viiruste levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele.

Suremus viirustesse

Marburgi viirus (1967)

nakatunuid 590

suremus 81%

Nipah viirus (1999)

nakatunuid 496

suremus 53%

„Linnugripp“ H5N1 (2003)

nakatunuid 861

suremus 53%

Ebola viirus (1967)

nakatunuid 33 687

suremus 44%

„Linnugripp“ H7N9 (2013)

nakatunuid 1568

suremus 39%

Lähis-Ida koroonaviirus MERS-CoV (2012)

nakatunuid 2494

suremus 35%

Koroonaviirus SARS-CoV (2002)

nakatunuid 8098

suremus 10%

Koroonaviirus SARS-CoV-2 (2019)

nakatunuid aina lisandub

suremus umbes 5%

„Hispaania gripp“ H1N1 (1918)

nakatunuid enam kui 500 miljonit

suremus üle 2,5%

Hooajaline gripp

nakatunuid aastas umbes 1 miljard

suremus 0,01%